Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
inimeseks ega tunne ennast hästi lugude tootjana, nagu uuemal ajal nõudmised on.
Seda on kirjeldanud oma eluloos näiteks Hille Tänavsuu.
Uus meediageneratsioon peab oma rolli määratlema hoopis teistes tingimustes ja
teistsuguste survete mõjul. Küsimus professionaalsest identiteedist uute Eesti
ajakirjanike jaoks koosneb vähemalt kolmest osast: mis rolli mängivad ajakirjanikud
poliitikamaastikul; kuidas nad tajuvad oma positsiooni meediatööstuse
kommertsialiseerumises; ja missugused on nende kohustused avalikkuse ees.
Tegelikult objektiivne ja kvaliteetne ajakirjandus on üsna problemaatiline. Erastatud
meediakanalite ärihuvid erinevad ikka enam avalikkuse vajadustest.
Enamusele ajakirjanikest oli 1990. aastatel nende isiklikud ambitsioonid või
tööandjate huvid olulisemad kui ajakirjandussüsteemi kvaliteet üldse. Jätkuvalt turule
orienteeritud ajakirjandus kaotas ajakirjaniku elukutse juures vahepeal loovuse ja
kunstipärasuse
annaabi.ee 
