Anarhismis esinev kriitiline mõtlemine ja selle olulisus
ühiskonnakorda, käitubki inimene nii, nagu süsteemis ette kirjutatud on. Analoogselt
väidavad majandusteoreetikud, et kui uskuda sellesse, et majandus on ebastabiilne,
siis ta ongi seda.
Rahva harituse taseme tõstmine oli anarhistide positiivse programmi üks alustalasid.
Tänapäeval on nende programmilised nõudmised suuremalt jaolt juba ellu viidud.
Usun, et anarhistliku mõtteviisiga kooskõlas oleks tasuta kõrgkoolihariduse
säilitamise nõudmine: tasulisus kommertsialiseeriks kõrghariduse, enam ei astutaks
vähemtasuvatesse teaduskondadesse; astutaks sinna, mis ära tasub, mitte sinna, kuhu
tahaks. See oleks aga vastuolus anarhistide "isiksuse igakülgse arendamise" nõudega.
Anarhistide valitsuse-kriitika põhineb marksistide ideedele sarnaselt arvamusel, et
valitsus koosneb "omakasupüüdlikust valitsevast klassist" (Goodwin 1994: 576). Pole
põhjust, miks üks täiskasvanud inimene peaks valitsema teise üle, leiavad nad, sest