Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
turumajanduse jõud teiselt poolt.
4. Professionaalsed ajakirjandusstandardid jäävad seni, kuni tööturg ei arene, rohkem
teoreetilisteks kui praktilisteks.
5. Tööandjate ja töövõtjate vahe on ebaselge, kuna paljud eesti ajakirjanikud on
ühtaegu nii töövõtjad kui tööandjad.
Professionaalsus ajakirjanduses tuleb esile, kui ajakirjandus muutub tööstusharuks,
ajakirjanik teeb regulaarset palgatööd, vajadus toime tulla kommertshuvidega.
Professionaalsus on tasakaalustavaks jõuks kutseühingutele ja politiseerumisele.
Ilmneb bürokraatia meedia sees. Ajakirjanik kogub materjali, püüdes tabada
auditooriumi ootusi ja vajadusi.
*** *** ***
Miks ajakirjanik ei püsi oma ametis kuigi kaua? Päevaleht 1935, Eevalt Viskel:
"Rahuldamatus iseenda vastu on hullemaid ja läbipõletavamaid hingeelamisi üldse."
Ajakirjanik ei jää kunagi enda kirjutatuga päris rahule. "Miks igaüks, kes just pole
annaabi.ee 
