koloniaalgeograafiaks. Ajapikku huvituti siiski ka tooraine v6i teiste kaupade tootmisv6imalustest selle päritolumaal ja nende kirjeldamiseks sobis päris hästi Euroopa mandrilt laenatud regioonide kirjeldamise paradigma. Nii lahenes kommertsgeograafia pikapeale üldtunnustatud paradigmale, pannes siiski peamist rõhku maailmaturul nõutavatele loodusvaradele ja nende kasutamisvõimalustele ja eirates muid teemasid. J.R. Smith üks kuulsamaid kommertsgeograafe. Stamp Maakasutusuuringute alustaja Ometi kujunes just Saksamaal teaduslik vool, mis kokkuvõttes tegi ära väga suure töö, mille tähtsus ja tähendus avanes alles siis, kui inimgeograafial jõudis kätte aeg paradigmat vahetada. See oli ruumökonoomikute vool, mis tegeles majanduse ruumilise korralduse küsimustega.J.H von Thünen vanim ruumökonoomik E.G. Ravenstein püüdis luua migratsiooni matemaatilist mudelit A
tingimustel hankida saab. Erilist tähelepanu pöörati sealjuures briti või ameerika töösturile vajaliku tooraine hankimisvõimalustele kolooniatest. Nii lähenes kommertsgeograafia pikapeale üldtunnustatud paradigmale, pannes siiski peamist rõhku maailmaturul nõutavatele loodusvaradele ja nende kasutamisvõimalustele ja eirates muid teemasid. Saavutused kommertsgeograafias osutusid hiljem heaks aluseks, millele rajada loodusvarade geograafia. Üks tuntumaid kommertsgeograafe on ameeriklane Joseph Russell Smith (1874-1963). Ta "Põhja- Ameerika" ("North America", 1925) on võrdlemisi lahedane tüüpilisele regioonikirjeldusele (ehkki regioon on vaga suur), "Inimesedja ressursid" ("Men and resources", 1943) aga globaalne, puhtalt kommertsgeograafiline käsitlus, ent teave on selles ikkagi korrastatud regiooniparadigma kogemustele toetudes. Kommertsgeograafide hulgas seisab väljapaistval kohal maakasutuse geograafia rajaja Dudley Stamp
annaabi.ee 
