Eesti XX sajandi algul
Raha ja pangareform- Tarvis suurendada Eesti valuuta ja kullavarusi, selle jaoks on
vaja võtta välislaenu. Britid olid valmis laenu andma aga sel juhul kui rahvaste liit
asuks garanteerima seda. Inglise pangast saadi välislaen 1,35 miljonit naela. Kroon
seoti Rootsi krooniga, määrati kindel kullakate 0,403g kulda vastas ühele Eesti
kroonile. Eesti pank muudeti klassikaliseks riigi pangaks, mis hakkas tegelema raha
ringvoolu üldise korraldamisega ning loobus kommertsfunktsioonidest. Asutati
kolmas riiklik pank (Eesti pank, Maa pank) "Pika laenu pank", mis võttis üle Eesti
panga vanad laenud ja pidi hoolitsema nende sissenõudmiste eest.
Hakati tegelema kõige muuga peale põllumajanduse. Inimeste sissetulekud
suurenesid, riigi eelarve kasvas, väliskaubandus bilanss ja makse bilanss olid
tasakaalustatud, majandus oli ümber orienteerutud ida suunast läände, uueks
majanduspoliitika tulemuseks Eesti oli tõestanud, et suudab majanduslikult püsima