Teatriteaduse alused: mõisted
Draamažanri kõrgajaks peetakse 19.sajandit – inimese siseelu kujutamine,
psühholoogiliselt veenvad tegelased, ansamblimäng, iga tegelane ja näidend
tervikuna vajavad tõlgendamist
In-yer-face – napp ja lakooniline keelekasutus; julmad suhted ja vägivald,
abstraksted tegelased
B.Brecht – eepilise teatri teooria
Võõritusefekt – kriitilise distantsi tekitamine lavategevuse ja vaataja vahele.
Näidatakse, et näidatakse. (Selgitavad ja kommenteerivad sildid laval, näitleja
kommenterib publikule oma tegelast)
Postdramaatiline teater väljendab esteetikat. Postmodernistlik teater teater
elutunnetust.
Dramaatiline Postdramaatiline
Tekst (näidend) on lavastuse aluseks Tekst on lavastuses ainult üks osa
Märgisüsteemid allutatud tekstile Märgisüsteemid on võrdväärsed
Põhitunnused: terviklik lugu, tegevuse Ei moodusta terviklikku struktuuri,
annaabi.ee 
