Anonüümsete kommentaaride poolt ja vastu
kuidas keegi kuulsus midagi igapäevast tegi ja sai selle eest premeeritud uudislooga. Siis
loen kommentaare, mis on alati justkui preemia preemiale saab nutta ja saab naerda. Liiga
tihti on uudise kõige magusam osa kommentaarium. Hans H. Luik võrdleb seda väga
tabavalt tänavaga, kus ,,peab tihti rääkimise asemel karjuma, sest kogu ümbruskond on
lärmakas." Tegelikult peab kommentaariumite lugemiseks üsna hea orienteerumisoskus
olema, sest sealt võib tõesti väga arukaid ütlemisi leida, kui oskad neid muu lärmi seest üles
leida.
Kahjuks on kommentaariumid ajakirjandust liiga palju mõjutama hakanud. Kõige
paremini kirjeldab seda Tiit Hennoste oma arvamusloos ,,ajakirjandus on kommi nuruv koer",
kus ta ütleb, et ,,kommimisväärtusi järgiv ajakirjandus pakub seda, mida kommija tahab". Ka
annaabi.ee 
