Varakeskaeg
Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas ning Vahemere
idaosa saari. Idapoolsetel aladel kõneldi süüria jt kohalikke keeli, säilisid kohalikud
kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud nagu arianism, nestoriaanlus.
Monofüüsidid - õpetus, mis väitis, et Kristusel on vaid jumalik loomus.
Võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. Legitiimsuse printsiip hakkas
kinnistuma alles 11. Sajandil Kommenoste dünastia ajal. Vaeste äraelamise kindlustas
hoolekandesüsteem eksisteerisid haiglad, vanadekodud, vaeslastekodud, kirik jagas
nälgivatele tasuta vilja. Bütsantsis allus keisrile ka kirik, keiser käsutas kirikuvarasid,
määras ametisse kõrgemad vaimulikud, kujundas kiriklikku ideoloogiat.
Keisrite võim ei olnud püsiv, enamus kukutati paleepööretes, kusjuures troonilt
tõugatud monarh kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Bütsantinism
annaabi.ee 
