Ainuõõssed
Nende välimus meenutab
lilleõisi. Nad elavad vaid seal, kus vesi on piisavalt soolane. Enamik meriroose
on väikesed, kuni mõnekümne sentrimeetri pikkused loomad. Kuid on ka väga
suuri meriroose, kelle suuketta läbimõõt võib ulatuda kuni 1.5 meetrini.
Meriroosid elavad merepõhjas üksikult kivide ja kaljude külge kinnitunult.
Nende keha on lihaseline ja kogukas ning sageli värvikirev ümber suuava on tal
kümneid ja isegi sadu kõrverakkudega varustatud kombitsaid. Komitsatega
püüab ta saaki. Kelleks on tavaliselt väiksemad kalad. Kõrverakkudega uimastab
ta kala ja suunab selle suuava poole. Suuavast liigub kala meriroosi kehaõõnde,
kus ta seeditakse. Jäägid heidetakse vette tagasi. Meriroosid võivad ka inimesi
kõrvetada. Kuid on kalu, kes on kohastunud kaitseks meriroosi kõrverakkude
eest. Sellised kalad on näiteks meriroosiahvenad. Neil on paks kleepub lima kiht
keha pinnal, mis kaitseb neid kõrveniitide eest. Meriroosahvenad elavad
annaabi.ee 
