See oli suurte lootuste aeg ja aktiivse tegutsemise aeg. 1861. aastal väljastati talupoegade manifest, millega talupojad said isiklikud vabadused. Talupojad lootsid, midagi enamat. Nad lootsid saada endale maad, saada kohe vabaks mõisnikust. Tekkisid talurahvarahutused pettumusest. Lisandusid poliitilised lootused. 1861. aastal korraldati linnades manifeste, kus hakati nõudma Poola ja Leedu riikluse taastamist (Varssavis: 5, Vilniuses: 68 inimest hukkus). 1862. aastal moodustati mitmeid sala komiteesi, millel oli eesmärk ette valmistada ülestõusu. Salajane Leedu komitee (punased) Konstantin Kalinowski - Anti välja "Talurahva tõde" ajalehte. Valged olid aadlikud. Punased soovisid sõda, kuid valged soovisid laiendada oma aadli õigusi. Eesmärk: Taastada Poola-Leedu riik. 1863. aastal moodustati Leedu ja Valgevene Ajutine Valitsus. 15 000 ülestõusnut leedulast vastu 100 000 vene sõduri. Lahing kaotati, nüüd lahingute pidamine muutus partisanivõitluseks.
Ultimaatumivalitsus: Oli koostatud valitsuse kava ehk deklaratsioon. Tegemist oli ülddemokraatlike nõudmistega, mis sobis Eesti rahvale kui ka välismaailmale: 1) Kaitsereziimi kaotamine, 2) Töö olukorra parandamine, 3) Kodaniku õiguste taastamine. Formaalselt võim kuulus presidendile. Ametist tagandati kindral Johann Laidoner. Sõjaväe juhiks määrati Gustav Jontson. Võeti vastu seadus, mille järgi hakati looma sõjaväe komiteesi ja seati sõjaväe ametisse poliitilised juhid, kes pidid hoolitsema sõjaväelise kasvatuse eest. Likvideeriti kaitseliit, saadeti laiali Isamaa liit ja kutsekojad ning likvideeriti Eesti Akadeemia. Legaliseeriti Eesti Kommunistlik Partei, mis oli ainus erakond. Loodi uus kaitseorganisatsioon ERO ehk Eesti Rahvaomakaitse. Balti valimised: valimisseaduse rikkumised, Eesti töötava rahva liit: 6. juulil tehti
annaabi.ee 
