Ärkamisaeg Eestis ja Juhan Liiv
1864 keiser Aleksander II-le üle anda suur märgukiri,
milles taotleti soodsamaid maa ostu- ja rendihindu,
teoorjuse kaotamist, eesti keele kasutamise
laiendamist, rahvakoolide allutamist Vene
6
haridusministeeriumile ning seda, et kirikuõpetaja valiks
kogudus.
Suur rahvuslik ettevõtmine oli eesti õppekeelega
kõrgema rahvakooli (seda nimetati Eesti talurahva
vabastaja keiser Aleksander I auks Eesti
Aleksandrikooliks) rajamise katse. Eesti Aleksandrikooli
jaoks raha korjamise komiteedest (neid oli 146) kujunes
ülemaaline organisatsioon, mille eesotsas oli
peakomitee (1870–84, president Jakob Hurt), mis
tegeles rahvuslike ideede levitamise ja kultuuriürituste
korraldamisega. Tähtsat osa eestlaste rahvuslikus
liikumises etendasid mitmesugused seltsid, mis asutati
baltisaksa ja Soome seltside eeskujul kogu maal;
kihelkondades asutati laulukoore ja orkestreid. 1865
asutas Jannsen Tartus laulu- ja mänguseltsi Vanemuine,
mis pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (1870) ja
annaabi.ee 
