Ungari riik
õigustega linnaks (megyei jogú város). Tööjõulisi inimesi on Ungaris 3,8
miljonit. Töötus on 2009. aasta seisuga 10,8% ja 2008. seisuga 7,8%.
12% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri. Riigikeel on ungari, rahaühik forint,
rahvastiku tihedus 107,3 in/ km2 riigi pindala 93 030 km2 . President: Pál
Schmitt, peaminister: Viktor Orbán.
Ungari lipp
Ungari vapp
Ungari
komitaadid
Ajalugu
9. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajad ungarlased vürst
Árpádi juhtimisel. Ungarlased tegid rüüstretki naabermaadesse, kuni said
lüüa 955.a. Lechi lahingus. Vürst István ehk Püha István (997–1001 vürst,
1001–1038 kuningas) võttis vastu ristiusu ja jagas riigi komitaatideks. 14.
sajandil kujunes Ungari suurriigiks.
15. sajandil algas võitlus läände pürgivate türklastega, ning 1526.a. said
ungarlased Mohácsi lahingus lüüa