Liigutan veel kätt üles ja alla ning saan enda haardesse midagi, mida arvan olevat ukselink. Vajutan seda alla ja uks avanebki tasakesi minu poole. Piilun ruumi, kuid seal on jälle pimedus. Astun sisse ja sulgen enda järelt ukse. Ma kõnnin edasi, mitte enam mööda seina äärt, vaid otse. Hoian käsi kaitseks ees. Kuulen kuidas keegi justkui räägiks eemal. Üritan leida helide allikat ning muudan suunda ja hakkan vasakule liikuma. Teen kiiremaid samme, kuid komistan. Püüan säilitada tasakaalu. Saan aru, et see oli trepiaste. Tahan joosta, kuid külmad kivist astmed takistavad mind. Ma kukun. Püüan kukkudes seinalt leida haaratavaid kohti, kuid kõikjal on tühjus. Kostub kolin. Ajan ennast tasakesi püsti. Tunnen enda pükstel midagi märga vesi.. Mu süda puperdab ja jalad värisevad. Kõnnin edasi, külm tuuleiil riivab mu nägu, justkui keegi oleks minust mööda jooksnud. Kükitan maha, kuulen jälle hääli, nüüd juba lähemal
gravitatsioon ei kehtikski. Või siis näiteks laev püsib vee peal ei vaju põhja. Laeva puhul on asi selles, et see osa mis on laeval vees, on täidetud õhuga ning see hoiab laeva vee peal. Ka seesama laeva näide on füüsikaga seotud ning see on igapäevane. Kuid kuna ma iga päev laevade ja lennukitega otseselt kokku ei puutu, siis toon ühe teise näite kukkumine. Näiteks kui ma sõidan rulaga ning ma komistan kuskile kivi otsa, siis ma kukun rulalt maha maapinna peale. See juhtub gravitatsiooni põhjusel. Teine asi füüsikas, millega inimesed ja ka mina igapäevaselt kokku puutun, on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine, täpsemalt on see ,,elektrivool". Elektrivool peaks olema igas majapidamises, kaasaarvatud minul. Elektrivoolu alla saame nimetada näiteks elektriradiaatorid ja elektripirnid neid kasutame iga päev. Radiaatoritelt saame me soojusenergiat ning pirnidelt valgusenergiat.