jooksul järjekorras, mille on ühehäälselt otsustanud nõukogu. Eesistuja ülesandeks on kutsuda kokku koosolekud, juhatada neis sõnavõtte, teha hääletamisettepnak ja kirjutada alla nõukogu otsustele. Peale komisjoni ja nõukogu osaleb ühenduse seadusandlikus menetluses ka Euroopa Parlament (EÜ lepingu artiklid 189-201), mille rahvas valib otsesel valimisel. Sellest järeldub, et Parlament on Euroopa rahvaste demokraatlik hääl. Parlamendis on 17 alalist komisjooni, millest igaühel on esimees ja 1 3 aseesimeest. Veel võib parlament asutada ajutisi komisjone ja uurimiskomisjone. Neist viimased uurivad ühenduse õiguse rakendamisel ilmnevaid ebakohti. Euroopa Parlamendis on järgmised komisjonid: põllumajanduse ja maaelu arendamise komisjon; eelarve-; tööstus-, väliskaubandus-, teadusuuringu- ja energia-, tööhõive- ja sotsiaal-, keskonna-, rahva tervise ja tarbijakaitse komisjon, kodanikuvabaduse ja õiguste
Järelvalve. Eelaarve. Ainuke institutsioon mis on mõeldud kodanikutele.) EL nõukogu: Liikmesriikide riigipead. Vähemalt korra poole aasta jooksul. Ministrite nõukogu: Riigid valivadise ministreid. Valmistakse akte, mis lähevad EL Parlamenti. Peaksid heaks kiitma eelarvet. Euroopa komisjoon: on õigus algatada ettepanekuid. Jälgida, et EL liikmesriigid täideksid põhilepinguid. Kõige tähtsam organ funktsionalsuse poolest. EL komisjooni vaivad EL Parlament. Euroopa kohus: Saavad pöörduda kõik, kes tegutsevad EL. Määrakse 6 aastaks mida hiljem aab pikkendada. Euroopa Keskpanga põhieesmärk on hoida hinnad (inflatsioon) ja finnantssüsteemi stabiilsene. Audiitori nõukogu kontrollib ELi eelarve täitmist. Tema ülesanne on parandada ELi finantsjuhtimist ning anda aru avalike vahendite kasutamisest. EL põhivabadused on kaupade, kapitali, isikute vabaliikumine ja asutamisvabadus