Asutajaliikmesriigid: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa. 1973 Taani, Iirimaa, Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania ja Portugal 1995 Austria, Soome ja Rootsi 2004 - Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Ungari, Küpros, Malta 2007 Bulgaaria ja Rumeenia Kandidaatriigid Türgi, Horvaatia, Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia EL-i institutsioonid Euroopa Parlament Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjoon Euroopa Kohus Euroopa Kontrollikoda Euroopa Parlament Esindab EL kodanikke ja valitakse vahetult kodanike poolt (iga 5 aasta tagant) 736 liiget 27 Euroopa Liidu liikmesriigist Liikmed on jaotatud seitsmesse üle- euroopalisse poliitilisse fraktsiooni. kolm asukohta: Brüsselis (Belgias), Luksemburgis ja Starsbourg'is (Prantsusmaal) Click to edit Master text styles Second level Third level
hooletus. 16. EL institutsioonid: Euroopa Parlament (nad on seal selleks tava kodanike häält oleks kuulda. Põhimõteliselt toimib nagu iga teine Parlament. Järelvalve. Eelaarve. Ainuke institutsioon mis on mõeldud kodanikutele.) EL nõukogu: Liikmesriikide riigipead. Vähemalt korra poole aasta jooksul. Ministrite nõukogu: Riigid valivadise ministreid. Valmistakse akte, mis lähevad EL Parlamenti. Peaksid heaks kiitma eelarvet. Euroopa komisjoon: on õigus algatada ettepanekuid. Jälgida, et EL liikmesriigid täideksid põhilepinguid. Kõige tähtsam organ funktsionalsuse poolest. EL komisjooni vaivad EL Parlament. Euroopa kohus: Saavad pöörduda kõik, kes tegutsevad EL. Määrakse 6 aastaks mida hiljem aab pikkendada. Euroopa Keskpanga põhieesmärk on hoida hinnad (inflatsioon) ja finnantssüsteemi stabiilsene. Audiitori nõukogu kontrollib ELi eelarve täitmist. Tema ülesanne on parandada ELi finantsjuhtimist ning
kokku leppida. Mida taotleda ja milles kokku leppida, peaks enda jaoks eelnevalt läbi mõtlema. 13 Vajadusel võiks konsulteerida juristiga. Võimalus rikkujaga kokku leppida on kõige odavam ja vähem aega nõudev õiguste kaitse viis. Kui selline õiguste kaitse ei õnnestu, siis on võimalik valida kolme võimaluse vahel: kohus, Kultuuriministeeriumi autoriõiguse komisjoon ja Pressinõukogu. Kõige kindlama ja kõrgemal tasemel õiguste kaitse tagab kohus. Samas on see kõige kallim ja aeganõudvam õiguste kaitse viis, mis võib võtta aastaid. Kuna tsiviilmenetlus on võistlev ning kohtu otsus sõltub sellest, kumb pool suudab kohtunikule oma argumente paremini tõestada, siis ei ole välistatud, et õigusrikkuja osav advokaat kallutab protsessi oma kliendi kasuks. Kultuuriministeeriumi juurde on moodustatud valitsuskomisjon nimetusega autoriõiguse
annaabi.ee 
