Viies tase Asuala Põhiliselt Euroopas Uurali mägedest läände Asustuvad hõredalt Nad elavad peamiselt Võtsegda ja Petsora jõgikonnas Valdavalt tasane asuala on jaolt kaetud okasmetsaga Põllumajanduslikke maid leidub enam lõuna pool Põhjas ulatub Komimaa tundravöötmeni Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arvukus 2010. aasta andmete põhjal on komisid u 320 000 Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 95 komit Enam kui pooled Komi Vabariigi elanikest on venelased, ukrainlased ja valgevenelased Komi keel Kuulub soomeugri keelte permi rühma Kõneleb 250 000 inimest Komi Vabariigis On koos vene keelega Komi vabariigi riigikeel Jaguneb kaheks suuremaks murderühmaks: sürjakomi põhjas ja permikomi lõunas Lähim sugulaskeel on udmurdi keel Komi keeles on 7 vokaali ja 26 konsonanti
Lahendamata sotsiaalprobleemid tõid kaasa alkoholismi. Kuritegevusel, mille ohvriks sageli langesid just saamid, oli kohalike elanike iseloomustuse järgi genotsiidi jooni. Traditsioonilise elulaadi murenemise üheks tagajärjeks oli laste võõrdumine vanematest ja nende traditsioonilisest elulaadist ning kultuurist. Riigi erilise abina tõsteti nõukogude propagandas esile asjaolu, et nn põhja väikerahvaste (Koola poolsaarel loeti nendeks nii saame, komisid kui neenetseid) lapsed olid täielikul riiklikul ülalpidamisel, saades tasuta koolivormi ja koolitoidu ning võimaluse õppida internaatkoolides. Samasugust poliitikat rakendati ka Skandinaavia saamide ning mitmete maailma põlisrahvaste suhtes, kelle jaoks internaatidest sai ümberrahvustamise võrdkuju - ,,rahvuse surm". Keskkonnaprobleemid Koola poolsaarel Rahvuslike ja sotsiaalsete probleemide kõrval on Koola poolsaarel suurimaks probleemiks aatomienergia, sõjaväe ja
annaabi.ee 
