Samasse rühma kuuluv udmurdi keel on komi keele lähim sugulaskeel. Komi keel jaotub kaheks peamiseks murderühmaks: põhja ehk sürjakomi ja lõuna ehk permikomi. Vene traditsioonis käsitletakse neid kahe lähedase sugulaskeelena. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli nii sürja- kui ka permikomide emakeelsus 71%. Komi kirjakeele traditsioonid ulatuvad tagasi 14. sajandisse. Komi vabariigi riigikeele on komi keel kõrvuti vene keelega. Reaalselt aga domineerib avalikus elus vene keel. Komikeelseid koole pole. Nn rahvuskoolides õpetatakse komi keelt ja kirjandust õppeainena. Permikomi rahvusringkonna ametlikuks keeleks on vene keel. Permikomi keele positsioonid on avalikus elus ja meedias veelgi halvemad kui (sürja)komi keele omad. Elatusalad Komide peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaharimine. Loomakasvatus on olnud teisejärguline. Ometi pole komid end kunagi ise leivaviljaga varustada suutnud, nõukogude
Mitmed komi rahvuslased (eeskätt Georgi Lõtkin) töötasid ühtse komi kirjakeele loomise nimel, kirillitsale lisati mõnede komi häälikute tarvis lisamärke. Nõukogude ajal loodi sürja- ja permikomidele eraldi kirjakeel. 1930. aastail kasutati nende ülesmärkimiseks ajutiselt ladina tähestikku, siis aga pöörduti tagasi kirillitsa juurde. Komi keel on kõrvuti vene keelega Komi vabariigi riigikeel, ent reaalselt domineerib avalikus elus jätkuvalt vene keel. Komikeelseid koole vabariigis pole, nn rahvuskoolides õpetatakse komi keelt ja kirjandust õppeainena. Kohalikus elektroonilises meedias on komikeelseid saateid mõnikümmend protsenti, komikeelse trükiajakirjanduse ja raamatute tiraazid on nõukogude perioodiga võrreldes langenud, põhjuseks eelkõige elanikkonna vaesumine. Permikomi rahvusringkonna ametlikuks keel on vene keel ning permikomi keele positsioonid avalikus elus ja meedias on veelgi kehvemad kui (sürja)komi keele omad. Ajalugu
annaabi.ee 
