Üldine teatriajalugu I sügis
inimese saatust.dramaturgina kujutab ta argiseid sündmuseid, nende kaudu üritab jõuda mingi
filosoofilise küsimuse lahendamiseni. Menandrost ei huvita intriig. Näiteks näidend ,,Pahur", mille
peategelane on võimatu iseloomuga vanamees. Masendunud, ei usalda kedagi. Tal on tütar, kellesse
armub rikas aristokraat tahab tütart kosida. Pahur mees ei lase kedagi aga ligi. Järgneb paras
ülearune süzeekäik palju komejanti. Lõpp aga õnnelik ja noored abielluvad. Menandros teeb nii
meelega, sest ta tahab tähelepanu juhtida karakterile. Annab tegelasele palju keerukama sisu. Näitab,
et inimeses on mitu sisu mitte üks. Läheb tüübilt üle karakterile (rohkem ambivalentne). Iga inimese
sisse istutatud meelelaad, mis võib ta päästa või hukka saata. Jumalik maailm täiesti ära lõigatud.
Igas inimeses on midagi head. Konflikt lahendatakse tänu inimese meelelaadile.