Kas jääda iseendaks või kohaneda ühiskonnaga
ühiskonna hukkamõistu. On leitud, et inimestel on loomuomane soov meeldida teistele ning
sellega kaasneb ka kartus eemaletõugatuse ees, sest me oleme sotsiaalsed olendid.
Stricklandi naine on ideaalseks näiteks. Ta ei suutnud oma meest vabaks lasta, kuna tal oli
hirm hukkamõistu ees, mis mehe poolt hüljatud naistele tavapäraselt osaks sai. Ei hoolinud
ta sellest, et nende suhe polnud hingestatud, vaid tegu oli vaid pealiskaudse komejandiga.
Tal polnud ambitsiooni unistada väljaspool ühiskonna norme ja võib-olla ta ei soovinudki. Elu
võib olla ka parajalt mugav ilma selleta. Eriti kui see vähendab kardetava hukkamõistu määra
elule. See tähendab et mugavus koostöös hirmuga minimaliseeribki vajaduse
ühiskonnanormidest välja murda.
Kaasa mängides säilitatakse oma tõeline iseloom vaatamata ühiskonna suunitlusele. See
on juhus, kus pealtnäha elatakse igati normidesse sobivat elu, kuid hing ja mõistus üheskoos