Vooremaa maastikurajoon
Raigastvere järv, mis meenutab pigem jõge kui järve (Estonica 2001a). Idas piirneb maakond
Peipsi järvega. Järv on oma kaldaala, kuid ka vaatelisusega mõjutanud siinse ajaloolise
asustuse kujunemist ning kujundab maastikku tänaseni (Arold 2008).
Voortevahelised piklikud nõod moodustavad kohati lausa vööndeid. Holotseeni alguses on
neid arvukalt järvi, mis aga nüüdseks on enamasti muutunud madalsoodeks. Järved on
säilinud peamiselt kõrgete komeetvoortega voorestiku keskosas. Nii järvede kui ka soode
põhjas leidub hulganisti järvemuda ja lupja. Ümbritsevate voorte kauaaegse põllustatuse ja
moreeni läbivate põhjavete toitaineterikkuse tõttu on säilinud 11 järve tugevasti eutrofeerunud
(Mäemets 1977). Kõige põhjapoolseim neist on Kivijärv, õõtsikuliste kallaste ja rohke
taimestikuga hobuserauakujuline jäänuk varasemast u 500 ha-lisest järvest. Kõige sügavam ja
suurem on Saadjärv ning kõige lõunapoolsem Vasula järv