Kordamisküsimuste vastused 2011
Oosid koosnevad vooluvetes settinud põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest ning
kohati ka munakatest, mille vahelt on peenem materjal välja uhutud.
Radiaaloosid on tekkinud liustikuservaga risti voolanud sängides (enamik Eesti oose).
Marginaaloosid on tekkinud liustikuserva ees voolanud sängides ja tähistavad liustikuserva
kunagist asupaika (n Risti-Palivere ~60 km, Linnuse-Audru-Sauga-Lelle-Paluküla-Pärnamäe
~150 km).
Morfol. tüübid: harioos, lavaoos, komeetoos, helmesoos jne
20. Mis on voor? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt)
Voorteks nimetatakse mandrijää kulutava ja kuhjava tegevuse koostoimel tekkinud ovaalse või
piklik-ovaalse põhijoonisega künnised või seljakud, mis oma kujult meenutavad leivapätsi või
veetilka.
_ Pikkus: mõnesajast m-st m kuni 13 km-i (Koimula voor);
_ Suhteline kõrgus: 50-80 m (Emumägi 79 m, Laiuse voor 60 m);
Voored e drumlinid jagunevad:
_ voorjad künnised e drumlinoidid
annaabi.ee 
