Teater
vooruste vitlusest. Kunstide ldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka
teatrit. Judsasti hakkasid edenema
teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast prineb Euroopas tavapraseks
jnud nn. karplava.
Rmekoomiline laadateater (commedia dell'arte) mngis philiselt vljas;
rndnitlejad, kellest igaks kehastas ht kindlat
tpi, improviseerisid: mtlesid teksti vlja etenduse jooksul. Inglise
teater puhkes itsele William Shakespeare'i eluajal.
Prantslast Molire'i peetakse tnini heks sravaimaks komdiate autoriks.
Hispaania nitekirjanduse tipp on Lope de Vega
ja Pedro Calderon de la Barca looming.
Prantsusmaal kujunesid lplikult klassitsismile omased aja, koha ja tegevuse
htsuse reeglid (Pierre Corneille' ja Jean
Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad nitekirjanikud olid
Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von
Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mjutas ka
romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses