19. sajandi keskpaik Eestis
Gümn
õpetajate puhul oli vajalik ük haridus. Talurahvas oli tavaliselt vaid vallakooli haridusega.
Eksisteerisid Põhja ja Lõuna Eesti murre. 1843 Ahreus-i andis välja grammatika kasutades
Põhja- Eesti keskmurret. 1806 oli esimene Eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa Rahva Näddale
Leht". See oli põhm saksakeelse ajalehe tõlkimine. Tsaari korralduses see ajaleht suleti
(kardeti selle tõttu mässu). Realselt aga oli tiraaz nii väike. Eksisteeris ka kaks erinevat
tähtede kombitantsiooni. 1821-23 andis O W Masing lehte ,,Maarahva Nädalaht".
Lugejaskond oli väike, jagati õpetussõnu. Üks osa Balti sakslastes hakkas tundma huvi Eesti
keele ja kultuuri vastu (estofiilid) ja läti keele ja kult vastu (letofiilid). Ülikooli jõudsid
esimesed eestlased (esimesed haritlased): Faehlmann ja Kreutzwald. 1838. Pandi alus
õpetatud Eesti seltsi (tegele Eesti kultuuri ja keele arendamisega ja uurimisega).