Geneetika ajalugu.
ristamisel saadakse esimeses järglaspõlvkonnas genotüübiliselt identsed ja fenotüübiliselt ühtlikud
järglased.
Mendeli II seadus ehk alleelide lahknemise seadus: monohübriidse ristamise teises
hübriidpõlvkonnas saadakse genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1 ja fenotüübiline lahknemissuhe 3:1 või
1:2:1.
Mendeli III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus: erinevad alleelipaarid segregeeruvad ja
kombineruvad üksteisest sõltumatult. Polühübriid moodustab võrdse sagedusega 2n haplotüübiga
gameeti, kus n on heterosügootsete geenipaarde arv. Ganeetide ühinemisel võib tekkida 3n erineva
genotüübiga sügooti kindlate sagedustega.
1900. aastal Mendeli seaduste taasavastamine kolme sõltumatu teadlase poolt- Hugo de Vries, Carl
Correns ja Eric von Tscermak-Seysenegg.
1910-1925- pärilikkuse kromosoomiteooria, T.H. Morgan.
1941. aastal avastati, et geen kodeerib valku
1944. aastal tõestas O
annaabi.ee 
