Muutlikkus - organismide võime muutuda ja erineda üksteisest. Muutlikkus jaguneb: 1) pärilik ehk geneetiline muutlikkus 2) modifikatsiooniline ehk mittepärilik. Pärilik muutlik jagunemine: 1) kombinatiivne - vanematelt pärit geenide paigutamine sugurakkude küpsemisel ja viljastumisel. a) viljastumisel ühinevad ema ja isa kromosoomid. b) homoloogiliste kromosoomide osade vahetus meioosi esimesel jagunemisel. C) erand! Ristsiirde ajal ka ümber ei kombineeru. 2) mutatsiooniline muutlikkus Mutatsioon - DNA's toimunud muutus. Mutant - isend, kellel esineb mutatsioon. Mutatsioonide tüübid: a) duplikatsioon ehk kahekordistumine - dna lõik, kromosoom või terve kromosoomistik. b) insertsioon - genoomi lisandub üksik nukleotiid või dna lõik. c) deletsioon - kadumine. D) raaminihe - mutatsiooni kohas muutub valgu lugemise raam ja dna hakkab kodeerima teistsuguseid aminohappeid.
Kolme alleeli korral (k = 3) on genotüübisagedused järgmised: (p + q + r) 2 = p2 + 2pq + 2pr + q2 + 2qr + r2 = 1. 7 Hardy-Weinbergi seadus kehtib ka sugukromosoomides paiknevate geenide suhtes. Sugukromosoomides asuvate geenide suhtes ei saabu geneetiline tasakaal mitte ühe põlvkonna jooksul nagu autosoomsete alleelide korral, vaid alles 5...6 põlvkonna järel. Seda tingib asjaolu, et X-kromosoomid ei kombineeru igas põlvkonnas vabalt. Geenisageduste määramisel on loomakasvatuses oluline tähtsus. Teades kasulike või kahjulike mutantsete alleelide sagedust populatsioonis, on võimalik arvutada vastavad tasakaalulised genotüübisagedused uuritavas populatsioonis ja võrrelda neid faktiliste genotüübisagedustega. Võrdlustulemuste põhjal saab otsustada populatsioonile mõjuvate dünaamikategurite üle, selgitada nende toimet populatsiooni geneetilisele
annaabi.ee 
