Võrumaa kindakirjas kinda kudumine referaat
Nõelutud labakindad olid loodud spetsiaalse nõelaga. Juba pronksiajal
Eesti rahva teadis kuidas neid valmistada, kuid nõelumis tehnika kadus. Üheks nõelumise
tehnika kadumise põhjuseks oli kudumise populaarseks saamine, teiseks erinevuseks oli
tekstiil ja kudumise lihtsus.
Kudumine sai oluliseks osaks Eesti tekstiili käsitöös 18 sajandil. Kinnaste mustreid on edasi
antud põlvest põlve. Paljud kindad kooti vanade mustrite järgi. Kooti ka spetsaalseid
näidiseid. Näidistel kasutati kombineerituid mustreid, ideid loodusest ja väljasõitudel nähtud
mustreid.
A.W.Huppel'i raamat sellest perioodist rõhutab kudumist, kaasaarvatud vajalike oskusi
koduperenaiste seas ja kus ta märgib ära, et noored tüdrukud peaksid olema võimelised
kuduma juba kümneaastasena..
Tüüpilise Eesti naise kostüümil oli taskud kudumite vedamiseks. Nad olid tavaliselt eraldi
kottides, kinnitatuna väljapoole kostüümi või rippuva paela otsas. Maismaal toimus kudumine