jaotitele. Hooldust ja parandust lihtsustavad järgmised asjad: 1) komponentide süstemaatiline nummerdamine, 2) kirjeldavate siltide kasutusele võtmine, 3) sisukas ja kõikehõlmav dokumentatsioon. Kontrollpaneelile või -lauale paigaldatakse enamasti käsijuhitavatele sisendsignaalideks mõeldud pneumojaotid. Sellepärast on mugav kasutada jaoteid, mida saab kombineerida erinevate nuppude ja hoobadega. Erinevateks sisendfunktsioonideks on saadaval lai valik baasjaotiga kombineeritavaid elemente. Pneumaatiliste jõuelementide tööd juhivad kontrollelementidena toimivad pneumojaotid. Nende ehitus peab tagama täiturite kiire antud signaali peale reageerimise. Seega peab jõuelemendina toimiv pneumojaoti olema täiturile nii lähedal, kui võimalik. Muidu hakkavad voolikutest moodustatud pikad ühendused tekitama viiteid. Ideaalis peaks asi olema nii, et jaoti on täiturisse sisse ehitatud. Sellise kooste eelis oleks lihtsam ja kiirem paigaldus ning
Teavitamine ja hankekonkursid 191. Maastikuanalüüsi erinevad metoodilised lähenemised (suuremad piirkonnad, linnalik asula, elamukeskkond, paik; ajalooline analüüs, ruumilis-struktuuriline analüüs, väärtusanalüüs, piirkonnaanalüüs, lokaliseerimisfaktorite analüüs, looduslike komponentide analüüs) Alljärgnevalt käsitletakse kuut enimlevinumat maastikuanalüüsi metoodikat, mida saaks kasutada erinevates situatsioonides kui kombineeritavaid osametoodikaid. Need metoodikad on järgmised: 1. Ajalooline analüüs 2. Ruumianalüüs 3. Väärtusanalüüs 4. Piirkonnaanalüüs 5. Lokaliseerimisfaktorite analüüs 6. (Keskkonnale mõjuvate) mõjude analüüs ehk keskkonnamõjude analüüs AJALOOLINE ANALÜÜS Kasutatakse ka nimetust “kaardilehe- või kaardianalüüs”. Meetodit, mille järgi toimub eri ajastutest pärit kaartide kihitamine ja erinevuste väljaselgitamine, kasutatakse maastiku kui
annaabi.ee 
