..). Kontuuride põhjal leitakse avaldise lihtsustatud kuju. Karnaugh kaarti kasutatakse DNK, KNK ja nende minimaalsete, täielike ja taandatud kujusid. Karnaugh kaardi kasutamine ei ole otstarbekas, kui muutujaid rohkem kui 4, sest kaart muutub mitmetasandiliseks. Täielik disjunktiivne normaalkuju on DNK, kus iga elementaarkonjunktsioon sisaldab funktsiooni kõiki elemente. Täielik konjunktiivne normaalkuju on KNK, kus iga elementaardisjunktsioon sisaldab funktsiooni kõiki elemente. 4. Kombinatsioonskeemi ülesande lahendamine Karnaugh kaardi abil. http://www.diskmat.ee/kkaartmnk.pdf <- Meeldetuletus karnaugh kaartide kohapealt. 5. Duaalsuse printsiip. Kui võrrelda tõesuse tabelit, mis vastavad tehtele NING ja VÕI, siis on kerge märgata, et kui tehe NING määravates tingimustes kõik vahelduvate ja funktsiooni enda tähendused vahetada nende inversioonide vastu, siis saame postulaadid, mis määravad VÕI tehe. (Postulaat – tõestuseta aktsepteeritav väide)
Strateegiad: Fikseeritud eeldatakse, et hargnemist ei toimu kunagi. Koguaeg PC = PC + 1. Tekib probleem tsüklitega. Staatiline erinevatel käsukoodidel erinevad ennustused. Toimib 82% juhtudest. Varasem käskude analüüs. Dünaamiline pidev programmi töö jälgimine. 2 bitt vasakpoolne ennustab, parempoolne näitab eelmist bitti. 0 kui ei läinud läbi ja 1 kui läks läbi. Toimib 90% juhtudest. Kombinatsioon ja järjestikskeemid Loogikaelementidest koostatud skeemid. Kombinatsioonskeemi puhul ei ole oluline eelmine väärtus (puudub mälu omadus). Puudub aja parameeter. Loeb ainult hetkeline sisendite väärtus, saab arvutada sama hetke väljundite väärtuse. Nt: summaator, lahutaja, summaator-lahutaja, välistav või jne. Järjestikskeemide puhul on aga eelmine väärtus oluline (on mälu omadus), samuti on olemas aja parameeter. Jaguneb sünkroonseteks (taktsagedusega) ja asünkroonseteks (muutub siis, kui sisend muutub). Nt: triger, register, loendur
triger lülitub uude olekusse. Kui C = 0, siis säilitab triger oma vana oleku. Triger on avatud, kuni C = 1. (Võimalik ka madalaktiivne – tõeväärtustabel vastupidine). Avatud, kuni C-sisendil on kõrge nivoo (H). - MS-triger – loogikaskeemides võib tekkida probleeme tagasisidega e trigerite sisendite väärtused võivad oleneda ta eelmisest olekust läbi välise kombinatsioonskeemi. Toimub pidev ümberlülitamine (vajalik ühekordne). Probleem lahendatakse kahetaktiliste trigeritega. Koosneb kahest identsest trigerist (master ja slave), mida juhitakse erinevate sünkrosignaalidega läbi ei-elemendi. Väljundi muutus ei saa enam muuta esimese trigeri olekut. - D-triger – võtab sisendis oleva väärtuse, kui sünkrosisend seda lubab. Kui C = 0, siis säilitab triger eelmise väärtuse