et alamprogramm nende sisu ei muudaks. Ülejäänud registrite sisu päästmine on juba programmeerija töö. Pilet 18 1. Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid. 2. Käsu täitmine protsessoris. 3. Pinumälu (stack) realiseerimine ja kasutamine Protsessoris. (p11) Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid Kõik arvutites kasutatavad loogikaskeemid jagunevad kahte suurde klassi: kombinatsiooniskeemid ja järjestikskeemid. Kolmandat võimalust ei ole. Kombinatsiooniskeemid. On sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel ei ole mälu omadusi. Nad kirjelduvad loogikafunktsioonidega, milles ei ole aja parameetrit. Teades hetkel sisendite väärtusi, saame arvutada samal hetkel väljundite väärtused vastava loogikafunktsiooni abil. Ei ole oluline, missugused olid sisendite väärtused eelmistel hetkedel. Skeemil on nt ainult 1 väljund. (võib olla ka mitu) Järestikskeemid
täitmise senine käik saab ajutiselt katkestatud, kuid jätkub hiljem samalt kohalt. Käsk, millega pöördutakse alamprogrammi poole (CALL-käsk) salvestab kõigepealt käsuloenduri sisu (näitab järgmisena täidetava käsu aadressi) automaatselt pinumällu, alamprogrammi lõpus olev naasmiskäsk (RET-käsk) loeb pinumälust sama aadressi ja salvestab käsuloendurisse tagasi. Programmi täitmine jätkub katkenud kohalt. 1. KOMBINATSIOONISKEEMID JA JÄRJESTIKSKEEMID KOMBINATSIOONISKEEM (Combinational circuit) loogikaelementidest skeem, millel pole mälu omadusi. Teades sisendite väärtusi, võime väljundid ühesel välja arvutada. Käitumine on ettearvatav kuna baseeruvad kindlatel Boole'i funtsioonidel. Rakendatakse puhtal kujul just automaatikas, kus mingi elemendi käitumine ei ole sõltuvuses välistest teguritest ent ka lihtsamat ALU võimalik realiseerida vaid sellele skeemile toetudes.
annaabi.ee 
