EESTI KESKAEG
kahtlasem koht sellise väite juures on see, et see on pidevalt muutunud. Folkloori puhul on tegu teadlikult kogutud
materjaliga, mida koguti ja kuidas koguti sõltus sellest, kuidas kogujad endale minevikku ette kujutasid. Folkloor kogu
ei fikseeri kuigi hästi seda, mida rahvas tegelikult 19. sajandil ja 20. sajandi algul mõtles, vaid väga väikest osa sellest.
Nt põhilised folkloori kogujad olid enamasti kirikutegelased, niisiis neile kombetuid asju ei saadetud.
Mis tähendab asju, siis nende tähtsus on tõusnud keskaja uurimisel. Paljude asjade kohta kirjalikke allikaid pole, nt
talurahva argielu kohta annab arheoloogia rohkem teavet, seda enam, et väikelinnade kohta Liivimaal üldse mingeid
allikaid pole. Ajalooteadus kitsamas metoodilises tähenduses tegeleb kirjandusallikatega. Ka siin kui rääkida ajast ja
dateeringust on oluline kaasaegsuse küsimus, nimelt suur osa keskaegseid kirjalikke tekste pole säilinud kaasaegsetes
annaabi.ee 
