neil on oma kalender, meie omast 13 päeva taga. Võib preester ka olla abielus. Mungad ja alamad on siiski vallalised, naispreestreid ei ole. 160milj ringis, peamiselt venemaal, kreekas, slaavimaades. Katoliku kirik-ajapikku läbinud muutusi, on uuem, organiseeritud. Kirik täitis ka ül, mida muidu tegi riik, korraldas maa kaitset, mõistis kohut. Paavst on terve kiriku pea. Preester peab olema vallaline, et ta pühenduks vaid kirikule. Selged ordud, kus on omad kindlad reeglid ja kombestikud, mida järgitakse. Olulised on pühad sakramendid, nt armulaual käimine. Jõulud on kõige tähtsamad pühad. Umbes miljard on neid. Põhiliselt siiski rahvuskeeles ja ladina keeles. Kloostreid palju. Protesdandid- Lutheri kirik. Kirik ja valitsus on eraldi. Võib abielus olla, ka naised on lubatud. Jumalateenistus ema keeles. Pole munki ega nunni Leiame erinevusi katoliku ja protestantliku usu vahel. *katolikus peab preester olema vallaline, protestantlikus kirikus võib olla abielus.
vähe inimesi, kes näiteks jõulude ajal kirikus käivad või mõtlevad/teavad, miks jõule tähistatakse. Jõuludest on saanud kommertspüha ning Eestis (vähemalt minu tutvusringkonnas) tähistatakse neid vaid meelelahutuslikul eesmärgil. Seljamaa kirjeldab oma artiklis ka seda, kuidas täpsemalt peaks pühasid uurima. Nimelt tuleks enne kommete analüüsimist eraldada nende muistne baas hilisematest kiriku kihistustest, sest just nimelt kirik on ilmalikud kombestikud enda kombestikuga ühendanud. Erinevaid võinädala üritusi võib Seljamaa arvates iseloomustada kui vene keelt ja kultuuri säilitavate, arendavate ja tutvustavate tegevustena, mis samaaegselt väljendavad ühtekuuluvustunnet ning esindavad ja tutvustavad oma kogukonda väljaspool kogukonda olijatele. Siiski ei ole võinädal suunatud konkreetselt püha olemusele, vaid oma rahvustundele. Kokkuvõtteks domineerib võinädala tähistamisel Eestis käsitlus vastlatest talve ärasaatmise ja
annaabi.ee 
