Muinasaeg ja selle periodiseering
Tavaelamud olid üheruumilised ristpalkhooned.
Peamised relvad odad ja kirved, uhkema väljanägemisega kui varem. Levima hakkasin
kahetervalised mõõgad.
Hakati laialdaselt tegelema rauasulatamisega.
Kuna skandinaavlased kauplesid Venemaaga otse, ei jäänud Eestil transiitmaana erilist tähtsust.
Eesti oli kaubandusest kõrvale jäetud.
Matmisviisis toimusid suured muutused, hauapanustena hakati panema rohkelt relvi ja ehteid.
Uue kombena levis Eestis viikingiajal põletatud surnu matmine maa alla.
Viikingiaegseid peitleide on leitud soodest.
Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid üldjuhul rahumeelsed, kuid 10. saj lõpul need teravnesid.
Jaroslav Tark tegi 1030. a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti.
1054. a sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa.
Aastad 1030-1061 olid tähtsad Eesti ajalood nurjati venelate tõsine vallutuskatse. Eestlased
muutusid väga tugevaks.
annaabi.ee 
