18. sajandi usuliikumised kui usutunde süvendajad ja rahvahariduse etendajad Eestis.
ning peamiseks teoloogia ja kommete kujundajaks sai krahv Nikolaus Ludwig
von Zinzendorf, kes 1736. aastal külastas Liivi- ja Eestimaad, andes suure tõuke
hernhuutlaste edasisele ning Liivimaa tööle. Vennastekoguduse õpetus
keskendus Jeesus Kristusele, tema kannatustele ja ristisurmale. Erilist rõhku
panid hernhuutlased isiklikule kogemusele Kristusega, vajadusele usuliselt
uuesti sündida ehk ärgata. Liikumise üheks peaeesmärgiks saigi tõelise usu
äratamine nii nn kombekristlaste kui ka mittekristlaste hulgas.
Taevaskäijate liikumine.
Erinevates usundites tuntud taevas- ja põrguskäimise motiiv sai eestlaste ja
Läänemaa eestirootslaste usuelus eriti populaarseks alates 1813.1814. aastast,
mil uus usuliikumine puhkes kõigepealt Virumaal ja Läänemaal. Enamasti olid
taevaskäijad tüdrukud ja naised, kes said kas magades, meelemärkuseta olekus
või siis nõrkevas-värisevas ekstaasiseisundis nägemusi taevast ja põrgust, kus
nad väitsid end käinud olevat
annaabi.ee 
