mängufilmis. Tol ajal oli kombeks nii, et stuudiotöötajatele maksti nö umbes 60% ulatuses palka filmide vahelisel ajal. Kui sa filmi ei tootnud, siis stuudio maksis sulle ikkagi palka. Erika räägib veel, et tolleaegsed tootmisperioodid olid palju pikemad kui tänapäeval. Võtteperioodid olid harilikult minimaalselt kolm kuud, mitte poolteist nagu tänapäeval. Eriolukorrad olid lapsed, koerad jms mis vähendas tööpäeva pikkust veelgi. Komandeeringute puhul oli erandkorras koos sõitudega lubatud ka tööpäeva pikkuseks kümme tundi. See tagas selle, et inimesed ei olnud nii ära aetud. Kas sa töötad kaheksa tundi või sa töötad kuusteist tundi, on ikka suur vahe, leiab Laansalu. Ta tõdeb, et Nõukogude Eestis oli hulganisti kergem filmitööd teha. Tänapäeval on see protsess filmitootmise juures läinud tunduvalt keerulisemaks. Eeskätt on tootmisperioodid tükk maad lühemad. Ka raha on võrreldes Nõukogude ajaga tunduvalt vähem
ülevaade ning igaks juhuks ka kommentaari väli. Peab olema näha millises riigis ning poes kindlat parfüümi müüakse. Näha peab olema erinevate parfüümide tellimis- ja saatelehed, et neid poeriiulitel välja panna. Kuna tooteid ei ole võimalik tellida korraga nende saadavuse tõttu oleks hea teada, mis oleks tellimused on. Tellimuse võib esitada, aga selle läbi viimine võib võtta kauem aega. Töötajad moodustavad meeskonnad, keda omavahel võib riigipiiris vahetada ning komandeeringute raames saata teistesse riikidesse erinevatesse poodidesse abiks. Meeskonda võib kuuluda palju isikuid, kuid miinimumiks on üks. Töötajad võivad liikuda erinevate meeskondade vahel vastavalt juhatuse korraldustele. Igal töötajal on oma kindel roll. Võib olla töötajaid, kes on käinud ainult proovipäeval ja pole kunagi tööle asunud. Kui tooted on saabunud võiks olla ka võimalus printida saatelehte, kus ei ole kirjas arvega seotuid andmeid.