Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Esimene
Postimehe number pulbitses usust Eesti iseseisvuse taassündi.
Järgmine number pidi alluma juba sakslaste korraldustele. Esialgu ei tekitanud
sõjaväetsensuur erilisi raskusi, kuigi kirjamehed ehmatati ära keeluga "Ei mingeid
iseseisvaid artikleid!", leht pidi avaldama vaid ametiasutuste teadaandeid, tõlkeid
saksa rindelehest ja kohalikku reportaazi. See korraldus püsis umbes nädala, siis tohtis
uuesti iseseisvaid artikleid kirjutada, millest aga tuli esitada täpne tõlge
komandatuurile.
Postimehe peatoimetajaks oli saksa okupatsiooni alguses August Oinas, seejärel
Martin Kuldkepp. Muidugi koondusid lehe ümber kultuuriisiksused, kes harrastasid
kahemõttelist kirjutamist tähendab, tekstid olid sageli kahte moodi mõistetavad. See
moodus pidi aitama tsensuurist läbi mõtteid, mida otsesõnu öelda ei saanud. Näiteks
oli saksa poliitika mitmes piirkonnas erinev. Kui Tartu saksa ametivõimud kinnitasid,
annaabi.ee 
