Liites või loovutades elektrone kaotab aatom oma neutraalsuse, ta saab laengu ja teda nimetatakse vastavalt katioon (+ laeng, aatom on elektroni loovutanud), anioon (- laeng, aatom on elektroni liitnud). Iga elektronkiht mahutab kindla arvu elektrone: I kiht 2 elektroni II kiht 8 elektroni III kiht 18 elektroni IV kiht 32 elektroni väliskihil kuni 8 elektroni Näiteks: Cl +17 2)8)7) kolm kihti võib kloorile kohe ära märkida kuna perioodilisussüsteemis asub ta komandas reas. Sama näide nikkliga Ni +28 nikkel asub neljandas reas, märgime ära 4 kihti Ni +28 ) ) ) ) ja numbrid Ni +28 2)8)10)8) viimasel kihil peab olema 8 elektroni kuna nikkel asub B elementide seas ja rühmas VIII B. Elektronkihid jagunevad alates teisest kihist alakihtideks ja igale alakihile vastab kindla kujuga aatomiorbitaal. Orbitaal- ruumi osa, kus elektroni leidmise tõenäosus on suur. 1)s-orbiaal (sfääriline) 2)p-orbitaal (ruumiline) 3)d-orbitaal 4)f-orbitaal
kust teose sündmustikku nähakse. Sündmustikku edastab jutustaja Mina-jutustus on tavaliselt piiratud vaateväljaga jutustus see jätab avamata teiste tegelaste siseelu. Taoline jutustus kasutab sisemonoloogi, mis on tingitud mingile küsimusele vastuse leidmisest ning areneb sisemisest loogikast lähtudes. Teine meetod on teadvuse vool tegelase mõtted edastatakse hüplikena. Tegelase sisemaailm avatakse täielikumalt. Tema-jutustus komandas isikus jutustus. Võib edastada ühe tegelase piiratud vaatepunkti, kuid tihti on tegemist kõiketeadva jutustajaga, kelle vaatepunkt on piiramatu. Kõiketeadev jutustaja võib tegelasi iseloomustada ning sellise jutustajaga romaan on tavaliselt liikuv erinevad tegelased tutvustavad lugejale maailma oma silmade läbi sündmused avatakse mitme nurga alt. Siirdkõne kaudne monoloog, tegelase mõtted avatakse läbi jutustaja. Kõiketeadev jutustaja on sama, mis tekstuaalne autor.
annaabi.ee 
