Kuid 2001 aastal ei suutnud ta enam neid leida .2008 aastal saatis antroopoloog Nancy Sulivan välja oma meeskonna ,et leida taas meakanbutid .Nad avastasid 52 meakanbutti ja 105 koobast millest ainult paarkümmend olid kasutusel. Sulivani meeskonna avastusretk Selleks ,et mekannuputtide rahvast leida lendas Sulivani meeskond Sepiku jõe orgu ja seepeale matkasid nad jalgsi mägede suunas .Teadlased proovivad saada nendega ühendust dzunglitelefoni kaudu ja see toimibki kuna juba komandal päval kohtavad nad kahte mekanputti meest Johnni ja Aiyot . Nad kuuluvad 12 liikmelisse kruppi . Koopaelu ja loomis koobas Mekanbuttid veedavad koobastes paar nädalat ja pärast seda liiguvad edasi .Naised kasvatavad kõrvitsaid, kurke, banaane ja teisi sõõgitaimi, mida nad koristavad järgmisel koopakülaskäigul .Mehed kütivad või aitavad naistel saagobalmist jahu teha .Igal koopal on omanik ja nimi .John avaldab meile ka kokao koopas loomis salause
Kuna Gulliver väsis kiiresti, siis kaotas ta söögi ja joogiisu. Peremees, kartes, et ta sureb müüs ta kuningannale tuhande kuldtükki eest. Kuna Glumdalklits(peremehe tütar) oli autorisse väga kinndunud , siis jäeti ta lossi Gulliveri eest hoolitsema. Talle tehti enda väike tuba, kus oli voodi, kapp, luad ning toolid. Autor sai sealses riigis Brobdingnagis väga kuulsaks, ning ta lõbustas kuningat ja kuningannat. Aga komandal aastal, autori saabumisest saatis ta oma hoidjaga kuningat ja kuningannat reisil riigi lõunarannikule. Kuid ühe juhuse tõttu viis kotkas ta kandekastis minema. Kuna veel kaks kotkast tahtsid ka tema saaki, siis kukus kast koos Gulliveriga merre, õnneks alguses tuli vett pragudest vähe. Natukese aja pärast päästis üks laev ta. Õnneks ei olnud laevas mitte hiiglased, vaid täiesti tavalised inimesed, Inglismaalt. 3.juunil 1706.aastal jõudis laev õnnelikult Inglismaale...