Komeet
süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Astronoomide
arvates on koostisosadeks ained mis jäid Päikesesüsteemi planeetide tekkimisest üle.
Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles
nimetatakse komeete ka sabatähtedeks.
Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Kui komeet läheneb Päikesele, hakkab tema
pind aurustuma ja tahke tuuma ümber tekib gaasipilv. Pea muutub piklikuks (komakujuliseks) ja
Päikese vastassuunas hakkavad sellest väljuma gaasijoad ja keerised tekib komeedi saba.
Heledatel komeetidel on tavaliselt kaks saba. Esimene, sirge sinakas saba, on suunatud otse
Päikesest eemale. See saba koosneb gaasist, mille osakesed eemalduvad komeedist päikesetuule
mõjul. Teine saba koosneb kollakast tolmust, mis on suunatud piki komeedi liikumisteed ja ei sõltu
suunast Päikesele. Mõnel komeedil on sabasid rohkem kui kaks. Näiteks De Cheseaux nimelisel
annaabi.ee 
