Soome-ugri rahvakultuur
tipust Kalastajasaareni ei arvestanud koltasaamide huvidega. Näiteks jäi Vene poolele neljandik Suonikylä maadest
koos seal asunud talvekülaga. Nuortijärvi ja Muotka küla maadest jäi vaid väike osa Soome poolele. Piir jaotas
pooleks Muotka talveküla. Soome poolele jäänud Suonikylä saamid kaotasid tähtsaima lõhepüügipaiga, Patuna
(Padun) kose.
Kahe maailmasõja vahelisel ajal elasid koltasaamid kolme riigi piirides, kuna peale Soome ja tollase Nõukogude Liidu
elas koltasid ka Norra poolele jäänud Neideni (Näätämö) külas. Neideni koltasaamid jäid piiride sulgemise tõttu ilma
suuremast osast talvekarjamaadest. Koltasaamide vaesumine tõi kaasa põdrakasvatuse ülemineku norralaste ja
kveenide ehk kohalike soomlaste kätte. Saamid töötasid nende põdrakarjuste ja sulastena ning kaotasid kiiresti oma
murdekeele. Kuigi praegugi elab Neideni alal koltade järeltulijaid, hääbus murdekeel 1970. aastatel.
Venemaa rahvuspoliitika rakendamine
Kuigi 1920
annaabi.ee 
