Soome-ugri rahvakultuur
üldiseks nimetuseks oli seid (sieidi) ja kus arvati elutsevat ,,Suur Püha" (Stuorra Passe, Norra ja Rootsi aladel
Stuorrajunkare). Inimest meenutavaid kive kutsuti ,,kiviinimesteks". Kändudele võidi anda osaliselt inimese kuju või
vooliti puust sambad ehk ,,puujumalad". Sompio aladelt on üles kirjutatud teade, mille kohaselt võis jumal olla kõige
esimene asi, mida hommikul kojast välja tules nähti, oli see siis kivi või känd. Järgmisel hommikul nähti uut jumalat
jne. Koltasaamidele oli Päike jumal, mida hommikul kummardades tervitati ja Päikese loojudes öeldi: ,,Jumalat pole
enam näha." Päikesele on ohvriande toodud eeskätt põhjapõtrade hea käekäigu tagamiseks. Ohvriloomaks oli enamasti
valge emane põhjapõder. Päikesele võidi ohverdada ka haiguse puhul, iseäranis kui tegemist oli meelehaigusega.
Äikest, mille nimetusteks olid ka Paijan ehk ,,See, kes on üleval," ja Äijih ehk Vanaisa, on ühendatud nii hantide ja