Soome-ugri rahvakultuur
Osa jõukamatest ja ettevõtlikumatest saamidest, eriti Soome
piiri lähedal elanud koltasaamid, kuid ka kaugemal elavad suurkarjade omanikud põgenesid üle piiri Soome. Aastaks
1921 oli põhjapõtrade arv 1914. aastaga võrreldes 2,5 korda vähenenud, mis viis vältimatult saamide vaesumisele.
Petsamo ala ühendamine Soomega
1920. aasta Tartu rahuleping määras Petsamo alad Soomele. Joonlauaga piiri tõmbamine Korvatunturi keskmisest
tipust Kalastajasaareni ei arvestanud koltasaamide huvidega. Näiteks jäi Vene poolele neljandik Suonikylä maadest
koos seal asunud talvekülaga. Nuortijärvi ja Muotka küla maadest jäi vaid väike osa Soome poolele. Piir jaotas
pooleks Muotka talveküla. Soome poolele jäänud Suonikylä saamid kaotasid tähtsaima lõhepüügipaiga, Patuna
(Padun) kose.
Kahe maailmasõja vahelisel ajal elasid koltasaamid kolme riigi piirides, kuna peale Soome ja tollase Nõukogude Liidu
annaabi.ee 
