· Bakterid, kes on kingloomale toiduks, juhivad suuni ripsmetega varustatud suuväli. · Liigse vee ja jääkained eemaldavad kinglooma kehast pulseerivad vakuoolid, millel on toomakanalid. · Kingloom paljuneb mittesuguliselt ristpooldumise teel. · Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestele ja loomadele erinevaid haigusi. · Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. · Vetikrakkudes on koloroplastid. · Vetikad paljunevad peamiselt eostega ja suguliselt, harvem vegetatiivselt. · Niitvetikad on kõige lihtsama ehitusega hulkraksed vetikad. · Pruunvetikad kasvavad peamiselt külmade merede rannikuvetes. · Veekogudes on vetikad esmase orgaanilise aine tootjad. · Punavetikatest toodetakse mitmesuguseid aineid, millest tuntuim on agar. · Agarit kasutatakse toiduaine-, paberi- ja tekstiilitüüstuses ning uurimislaborites. · Enamik seeni koosne seeneniitidest ehk hüüfidest
Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid- näib karedana. Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. RIBOSOOMIDE EHITUS JA ÜLESANNE: ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestest. Liiguvad tsütoplasmasse ja seal kinnituvad tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomides toimub valkude süntees. Ka mõned suuremad rakuorganellid- mitokondrid ja koloroplastid- sisaldavad ribosoome. MEMRAANSE EHTIUSEGA ORGANELLID: lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Golgi kompleksis toimub valkude töötlemine. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustumises.
karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid- näib karedana. Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. RIBOSOOMIDE EHITUS JA ÜLESANNE: ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestest. Liiguvad tsütoplasmasse ja seal kinnituvad tsütoplasmavõrgustikule. Ribosoomides toimub valkude süntees. Ka mõned suuremad rakuorganellid- mitokondrid ja koloroplastid- sisaldavad ribosoome. MEMRAANSE EHTIUSEGA ORGANELLID: lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Golgi kompleksis toimub valkude töötlemine. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustumises. MITOKONDRITE EHITUS JA FUNKTSIOON:
annaabi.ee 
