Biokeemia praktikumi juhend
lainepikkusest, nimetatakse spektrofotomeetriteks. Spektrofotomeetrite oluliseks
karakteristikuks on mõõtmiseks kasutatava kiirguse lainepikkuste intervall (riba laius) ja
absorbtsiooni mõõtmise lineaarne piirkond (ulatus).
Ained, mille neeldumismaksimum(id) on nähtava valguse piirkonnas, st 400800 nm,
näivad silmale värvilised ja absorptsiooni mõõtmiseks selliste ainete lahustes võib
kasutada lihtsaid spektrofotomeetreid, mida nimetatakse kolorimeetriteks (color värvus).
Neis seadmetes eraldatakse mõõtmiseks kasutatav spektririba valgusallikast lähtuvast
kiirgusest filtrite abil. Proovi läbiva valguse detektorina kasutatakse fotoelementi, milline
genereerib elektrivoolu, mis on proportsionaalne talle langeva valguse intensiivsusega.
Voolutugevust mdetakse galvanomeetriga, mis on logaritmiliselt kaliibritud absorbtsiooni
(optilise tiheduse) ühikutes.
Täiuslikumad spektrofotomeetrid võimaldavad töötada elektromagnetkiirguse spektri
annaabi.ee 
