Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt
esineb loomadel aga tihti ka otsest koostööd, liigikaaslaste abistamist ja isegi
ohvrimeelsust ehk altruismi: šimpansid jagavad leitud puuvilju oma
karjakaaslastega; paljudel linnu- ja imetajaliikidel (sabatihane,
suitsupääsuke, hunt jt) on abistajad, kes aitavad pesitseval paaril nende järglasi
kaitsta ja toita; kolooniatena pesitsevatel liikidel hoiatavad kiskjat märganud
isendid kolooniakaaslasi; paljudel lindudel esineb kiskja üheskoos ründamine
ehk mobing ; ühiseluliste putukate (mesilased, herilased, sipelgad jt) koloonia
tuhanded kuni miljonid liikmed loobuvad sigimisest ja pühendavad kogu oma elu
üksnes ühe või väheste suguisendite (nn kuninganna) poolt toodetud järglaste
eest hoolitsemisele.
Miks on siis liigisisene agressiivsus loomadel loodusliku valiku teooria järgi
eeldatust madalam ja miks esineb loomariigis nii palju näiteid koostööst,
annaabi.ee 
