tuleb kindlasti astuda ka järgmine samm: saata inimene punasele planeedile. 4.Vallutamine Püsiasunduse loomine naaberplaneedil ei ole enam kauge unistus. Plaanid on juba tehtud ja ootavad vaid rahastamist. Ja ehk ei rahuldu me ühel päeval enam kinni kaetud kosmosejaamadega, vaid võtame kogu planeedi oma valdusse. Aastal 1952 kirjutas hilisem menukirjanik Arthur C. Clarke väikese romaani pealkirjaga ,,Marsi liivad". See oli esimene katse kirjeldada meie naaberplaneedi kolonoseerimist ja pole kahtlust, et romaanist sai inspiratsiooniallikas, paljudele hiljem punast planeeti uurinud teadlastele. Clarke kirjeldas suuri kuppellinnu, kus sai ringi liikuda nagu maal. Seal olid punased kõrbed ja rohelised taimed. Kuid mis kõige parem: temperatuur oli nii kõrge ja õhk nii tihe, et väljas käimiseks piisas polaarriietusest ja hapnikumaskist. Tänu Marsi ümber tiirlevate kosmosesondidele on meile teada iga kivi sellel planeedil juba enne,
Parlamenti kuulusid ka mehed, kes võitlesid ka usulise fanatismiga. Temal oli ka oluline roll kohtu mõistmisel kuninga üle. Pikast parlamendist -> päraparlament (koosnes kõige ustavamatest liikmetest, kes mõistsid kuninga üle kohut). 1649-1660. aastatel oli Inglismaa vormiliselt vabariik. Tegelikult kujunes välja Cromwelli sõjaline diktatuur. 1653. aastal saatis Cromwell ka päraparlamendi laiali. Cromwell alustas otimaa ja Iirimaa kolonoseerimist. Ohvitserid ja sõdurid said nende maavaldused (sõjaväe palga maksmine). Cromwell suri 1658. aastal. Enam võimukandjat ei olnud. Segadus, mis puhkes, otsustati lahendada nii, et 1660. aastal viidi läbi Stuartite restauratsioon kuninga dünastia taastati uuesti võimule. Võimule sai Charles I poeg Charles II kes kutsuti Hollandist Inglismaale. Charles II lubas, et säilitatakse usuvabadus ning maaomandis toimunud muutused
annaabi.ee 
