täielikult hävinenud · Võivad minna vee alla kuni 2 minutiks · Elab kuni 4 aastaseks,vangistuses võib elada 10a. · Kuulub kiskjaliste seltsi · Kuulub kärplaste sugukonda Fakte · Euroopa naarits on peaaegu hävimisohus ja ühtlasi haruldasim loom Eestis · Ta on kantud Punasesse Raamatusse ja kuulub Eestis 1. kategooria looduskaitse alla Teisi kärplasi Kärp- (Mustela erminae) Nirk- (Mustela nivalis) Solongoi (Mustela altaica) Kolonok (Mustela sibirica) Mink (Mustela vison) Tuhkur (Mustela putorios)
Inglismaa ja Skandinaavia (vasak pilt) · Praegu leidub ta üksikute salkadena Euroopas · Võibolla on veel säilinud suuremalt LääneVenemaal (parem pilt) Fakte · Väljasuremisohus · Tema tüvepikkus on 32 43 cm · Sabapikkus 1219cm · Kaal 0,51 kg · Tiinus kestab 4246 päeva · Kuulub seltsi kiskjalised · Sugukonda kärplased Teisi kärplasi Kärp (Mustela erminae) Nirk (Mustela nivalis) Solongoi (Mustela altaica) Kolonok (Mustela sibirica) Mink (Mustela vison) Tuhkur (Mustela putorios) Kasutatud kirjandus · http://bio.edu.ee/loomad · "Loomade elu" 7. osa "Imetajad"
mis sünteesivad tugevalõhnalist nõret. Näärmed hakkavad funktsioneerima juba pooleteist-kahe kuu vanuses. Rahva seas peetakse tuhkrut kõige haisvamaks loomaks; tänaseni räägitakse külades väljamõeldisi selle kohta, kuidas metsik tuhkur tungib kanalasse ja korraldab seal "haisurünnaku", mille peale kanad õrrelt maha kukuvad. Tegelikkuses eritab tuhkur nõret vaid erandjuhtudel tugeva ehmatuse või ärrituse korral, kusjuures tema lõhn on siberi kärbi (kolonok), kärbi või ameerika naaritsa nõre lõhnast tunduvalt nõrgem. Tuhkru põhivärvus on pruun või mustjaspruun, kaela küljed, rind, kõri ja käpad on tumedama värvusega. Kõht on peaaegu täielikult tumepruun. Mask teeb metsiku tuhkru urgudest ja varjualustest välja piilumisel vähem märgatavaks. Erinevalt valgetuhkrust on saba tervikuna ühevärviline, tumepruun. Metstuhkru saakloomadeks on põhiliselt uruhiired, hiired, konnad, mõnikord ka hamstrid,
annaabi.ee 
