USA iseseisvumine, Prantsuse revolutsioon, Napoleon
18.sajandi teisel poolel hakkasid asumaade ja Inglismaa suhted teravnema.
Seitsmeaastase sõja ajaks oli Inglismaa toonud Ameerikasse oma sõjaväe, mida
pärast sõda ära ei viidud. Sõjaväe majutamine ja ülalpidamine pandi asumaade
elanike õlule. London hakkas ka sihiteadlikult takistama kolooniate
majanduslikku arengut. Inglise valitsus keelas osa kaupade ostmise teistest
riikidest, see aga võimaldas müüa neid kaupu kolonistidele kõrgema hinna eest.
Kolonistode kasvav jõukus oli Londonile samuti pinnuks silmas ja ärgitas
asumaades uusi makse kehtestama. Tõsist pahameelt ja vastuseisu tekitas asunike
hulgas ka Inglise valitsuse otsus keelata kolonistidel rajada oma asundusi lääne
pool Apalatsi mäeahelikku. Asuti boikoteerima Inglise kaupu ja keelduti makse
maksmast või nõuti nende alandamist. Maksudest keeldumist põhjendati
tõsiasjaga, et asumaadel ei olnud oma esindust Inglise parlamendis. Inglased