Tekkis mitu Suurbritannia vastast ja iseseisvust toetavat võitlusühingut (tuntuim neist "Vabaduse Pojad"), boikoteeriti Briti kaupu (nn Bostoni teejoomine). 1774. aasta 5. septembril tuli Philadelphias kokku I Kontinentaalkongress, kus kinnitati lojaalsust Suurbritannia kuningriigile, ent samas kutsuti boikoteerima kõiki Briti päritolu kaupu, kuni pole tühistatud kolooniate arengut piiravad seadused. Suurbritannia valitsus üritas kolonistidelt relvi ära võtta ja vahistada nende juhte. 19. aprillil 1775. aastal tehti selline katse Massachusettsis, mis ajendas iseseisvussõja puhkemise.10. mail 1775. aastal kogunes II Kontinentaalkongress, mis valis loodava ameerika kolonistide armee etteotsa Virginiast pärit George Washingtoni. 4. juulil 1776 võttis II Kontinentaalkongress vastu Thomas Jeffersoni koostatud Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni, millega kuulutati 13
aastal Suurbritannia kuningriigi ning tema kolmeteistkümne Põhja-Ameerika koloonia vahel ja mille lõpetas 1783. aastal sõlmitud Pariisi rahuleping. Lepingu tulemusena Suurbritannia tunnistas Ameerika kolooniate iseseisvumist ja sõltumatust Suurbritanniast. 17) USA iseseisvussõja põhjused ja Bostoni teejoomine. - Ameerika kolonistid hakkasid jõukamaks saama, Inglismaa valitsus soovis tõsta kolonistide maksukoormust, mis viis nad vaenusuheteni. Suurbritannia valitsus üritas kolonistidelt relvi ära võtta ja vahistada nende juhte. Bostoni teejoomine - Ameerika kolonistide protestiaktsioon Briti võimude vastu; vallandas Ameerika iseseisvussõja. Tegevus: inglased võisid müüa teed tollivabalt ja seega odavamalt, millega polnud ameeriklased nõus. Kolonistid tungisid laevadele ning loopisid üle 300 teekasti merre. Karistuseks blokeerisid inglise sõjalaevastik Bostoni sadama ja rakendasid sunniseaduseid, mille tagajärjel tekkis tööpuudus ja elukalliduse tõus.
Quebeci vahelised alad Ameerika pärismaalaste kasutada. Seega püüdsid nad ära hoida 13 koloonia mistahes läänepoolseid maataotlusi ning hoida ära nende tungi läände. Veelgi suurema tagasilöögi andis Briti valitsusele finantspoliitika kasvava impeeriumi suurenenud vajaduste katteks. Et kogu inglise maksumaksja raha ei läheks kolooniate kaitseks, tuli koloniaalomavalitsuste arvel tugevndada keskaparaati, mille abil kolonistidelt tulusid kätte saada. Kehtestati Siirupiseadus ja suhkuseadus, mis keelas välismasise rummi sisseveo ja kehtestas tolli siirupile, maksustas veini, siidi, kohvi ja rea muid kaupu. 1764. aasta jooksul kinnitas parlament veel Sularahaseaduse, Kuna koloonias toimis defitsiitkaubandus ja seal oli pidev nappus koguaeg tugevnevast valuutast, siis oli see seadus koloniaalmajandusele rängaks koormaks. 1765. aastal kehtestati ka Majutusseadus, mis
annaabi.ee 
