Mein Kampf
lükatud meie riigi nii-nimetatud rahvuslike ringkondade poolt. Motiivid olid neil, tõsi küll, teised,
kui need, millest me rääkisime. Sündimuse piiramise poliitika oli tagasi lükatud, eelkõige teatud
moraalitunnete motiividel. Koloniseerimispoliitika praagiti välja aga arusaamatusest, kahtlustades
selles võitluse algust suurte maaomandite vastu ja isegi eraomandi vastu üldse. Võttes arvesse seda
vormi, milles tutvustati koloniseerimispoliitikat, võib ehk öelda, et see kahtlus oli küllaldaselt
põhjendatud.
Üldiselt ja tervikuna oli sellise poliitika tagasilükkamine mitte eriti oskuslik selle mulje
vaatenurgast, mida ta oleks pidanud avaldama laiadele massidele ja ka see motivatsioon üldse läks
küsimuse sisust mööda.
Esimese kahe tee tagasilükkamisega jäid üle vaid kaks viimast teed, mis oleks võinud kindlustada
kasvava elanik-konna töö ja leivaga.
3