Eesti keskaeg
Seega vana eliit germaniseerus ülikiiresti.
Rahvaarv
Rahvaarv võis olla 150 000 – 180 000 enne sõda. Sõjaohvrid suured – eriti Sakalas ja Ugandis.
14saj tagasilöök seoses Jüriööga, samuti katk.
15-16saj rahvaarvu kasv. 16saj keskpaigaks 250-300 000 inimest, linnades 15-18 000. Mitte-eestlaste
osakaal 10%.
Mõjutavad ikaldused ja sõjad, aga ka ränded ja maj. olud.
Põllumajanduslik maa oli keskajal ammendamatu.
Üksjalad – kolonisatsioonitalupojad?
Näljahädad: 1315 (üle-euroopaline ikaldus)
Katk 1351, pärast seda tuleb regulaarselt katk. Sõjad on ületähtsustatud.
Migratsioon
Sisseränne Saksast, Rootsist, Venest pidev. Lisaks ka väljaränne. Liivimaa linnad olid kuumad kohad ja
sinna tuldi meelsalt. Talupoegade tasemel rändeid ei teata.
Valdav osa rahvast on talupojad maal. Sellest lugeda “Eesti talurahva ajalugu 1”
Sakslaste osakaal väike, aga domineeriv.
Ordu – Mõõgavendadel ca 120 rüütlit